- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sester ja Rõivas ragistavad hotelliärimeestega
Rahandusminister Sven Sesteri sõnul ei sõltu hinnad üksnes maksumäärast, turismi edendamisele saab riik ka muul viisil kaasa aidata.
Hotelliliidu viis väidet, miks on käibemaksuerisust vaja.
1. Süveneb palgavaesus. Käibemaksuerisuse kaotamine mõjutab enim madalapalgalisi ja vähekvalifitseeritud töökohti. 2009. aastal tõusis Läti majutusteenuse käibemaksu määr 5%-lt 21%-le. Selle tulemusena vähenes töökohtade arv 12 000 võrra ja riik kaotas 14 miljonit eurot tulu- ja sotsiaalmaksu. Mais 2010 langetati majutusteenuse käibemaks 10%-le, mille tulemusena kasvas tööhõive 8,3% ja hotellide täitumuse numbrid tõusid 12 protsendipunkti.
Sester: 2009. aastal oli tegemist kriisiaastatega ning majanduskriis ja hilisem taastumine sellest olid suurema mõjuga tegurid kui käibemaksumäära muutmine. Turismireis on majanduskriisi tingimustes üks esimesi valikuid, mille inimene tegemata jätab.
Mis puutub madalapalgalisi töötajaid, siis on valitsusliidu leppe elluviimine kindlasti just neile kasulik. Madalapalgaliste tagasimakse ja tööjõumaksude langetamine kasvatab töötajate sissetulekut. Arvestades madalalt tasustatud töötajate osakaalu hotellinduses, aitavad need meetmed seda sektorit proportsionaalselt rohkem kui teisi.
Must prognoos
Majutusteenuste 20%lise käibemaksumäära korral tõuseksid hinnad 7% ja külastajate arv väheneks 6% ehk ligi 180 000 inimese võrra.
Maksuerisust kasutamata võiks riik teoreetiliselt arvestada 13,6 mln eurose käibemaksu kasvuga riigieelarves.
Keskmiselt kulutas mitmepäevaturist reisi jooksul Eestis 191 eurot ning 6% suurune turistide arvu vähenemine tähendaks 34 mln eurot tegemata kulusid.
Majutusele kulutavad turistid umbes viiendiku, seega muudeks tegemata jäänud kulutusteks oleks 27 mln eurot, millelt saamata jäänud käibemaks oleks juba 4,5 mln eurot. Sellele lisanduvad aktsiisi-, tulu- ja sotsiaalmaks ning ettevõtetelt laekuva tulumaksu vähenemine, seda nii majutus- kui ka sellega seotud sektoritest ning kaudselt kogu majanduselt.
2. Eesti majutusettevõtetel ei ole Baltikumi võrdluses hinnatõusuks ruumi. Baltikum on turisti jaoks üks piirkond, tänu eurole on hinnad kergesti võrreldavad ja Eesti on praegu juba teistest kallim. Näiteks Vilniuse ja Riia hotellitoad on Tallinna omadest odavamad vastavalt 16% ja 21%.
Sester: Hinnad ei sõltu üksnes maksumäärast, vaid paljudest teguritest. Läti madalamate hindadega seoses tasub märkida, et nt Läti käibemaksu määr on meie omast kolmandiku võrra kõrgem (12%). Andmetele toetudes on selge, et maksumäär ja hind ei ole üks-ühele seotud. Mis on kõige olulisem – hinna määrab suuresti nõudlus. Eestis on majutujate arv Lätist ja Leedust suurem nii elaniku kohta kui ka absoluutarvudes, seda kõrgema hinna tingimustes. Et see nii püsiks, tuleb ka riigil jätkuvalt panustada Eesti turundamisse ja teiste turismi soodustavatesse meetmetesse.
3. Ebakindlus transpordiühendustes pärsib turismi. Ühendus muu maailmaga on kehv, sihtkoht on tundmatu ja kliima soodustab hooajalist puhkust.
Sester: Tuleb parandada ühendusi, reklaamida Eestit sihtkohana ja tekitada juurde uusi atraktsioone, mille pärast Eestisse tulla. Ühtegi probleemi nendest maksusoodustusega ei paranda, vastupidi – nendeks tegevusteks on vaja raha.
4. 25 Euroopa riiki on käibemaksuerisused kehtestanud. Turism on rahvusvaheline äri ja konkurentsis püsimiseks tuleb naabreid jälgida.
Sester: Euroopas on 13-14 riiki, kelle rakendatav maksumäär on Eesti määrast kõrgem, sh meie naabrid Läti ja Soome. Lisaks rakendab vähemalt 14 ELi riiki nn city taxi või muud turismimaksu. On hinnast sõltuvaid ja on fikseeritud makse, piirkondlikke ja riiklikke, hooajalisi ja aastaringseid, ning nende suurus võib olla isegi 5 eurot majutusasutuses veedetud öö kohta. Eestis sellist maksu ei ole.
Hetkel kuum
5. 2/3 Eestit külastavatest turistidest on hinnatundlikud puhkuseturistid. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi kahaneb käibemaksu tõusu tulemusena külastajate arv 6% aastas ehk ligi 180 000 inimest vähem majutub Eestis. Keskmiselt kulutab mitmepäevaturist Eestis viibides lisaks majutusele 191 eurot. 6% vähem turiste tähendab Eestile 34 miljonit saamata jäänud raha.
Sester: Võtame siia kõrvale Leedu näite: Leedu langetas 2011. aastal käibemaksumäära majutusteenustele 21%lt 9%le, kuid vaid üheks aastaks. See ei toonud kaasa loodetud hindade langust, vaid hotellid said selle arvel lisatulu. Ka ööbimiste arvus ei olnud Leedus 2011. aastal olulisi kasvuerisusi võrreldes Eesti või Lätiga. 2012. aastal tõsteti Leedu käibemaksumäär tavapärasele tasemele. Samal aastal majutati 662 000 inimest rohkem kui eelnenud aastal, mis teeb majutatute arvu kasvuks 42%.
Kommentaar
See on katastroof kogu Baltikumi jaoks
Evalda Šiskauskiene, Leedu Hotelliliidu president:
Siis, kui meil majutusettevõtete käibemaksu tõsteti, polnud meil mingisugust konkurentsivõimet, me ei suutnud oma lähiriikidega konkureerida. Me võitleme samade turistide ja turgude pärast, mis meie naabrid. Kui toimuvad suured üritused ja me esitame oma hotellide pakkumised, siis kaotame konkurentsis.
Meil muudeti kriisi ajal käibemaksu neli korda. Alguses oli 5%, vahepeal tõsteti 18%, 19% ja 21% peale. Turistide jaoks tundub selline muutus õudne, ei ole mingit stabiilsust.
Kuna hotellid ehitatakse reeglina laenuga, siis mõjutab käibemaksu muutus ettevõtete tegevust tugevalt, sest tegevust ei saa pikemaks ajaks planeerida.
Sellel aastal langetati Leedus käibemaks 9% peale ja me juba tunnetame muutusi. Leedu president on lubanud, et tulevikus ei luba ta majutusteenuste käibemaksu tõsta.
Kuigi käibemaksumäära Eestis tõstetakse, mõjutab see siiski ka naabreid. Me ei ole üldse õnnelikud. Valitsusele ei jõua kohale, et turismiteenus on eksport, nad ei näe suurt pilti.
Eesti võib korrata Läti ja Leedu vigu
Janis Nagli, Läti Hotelliliidu juhatuse liige ja endine president:
Eelmisel nädalal saatis Läti Hotelliliit toetuskirja riigikogule. Kirjas on ära toodud käibemaksumäära mõjud. 2009. aastal tõusis Läti majutusteenuse käibemaksu määr 5%-lt 21%-le. Selle tulemusena vähenes töökohtade arv 12 000 võrra ja riik kaotas seeläbi 14 miljonit eurot tulu- ja sotsiaalmaksu. Mais 2010 langetati majutusteenuse käibemaks 10%-le, mille tulemusena kasvas tööhõive 8,3% ja hotellide täitumuse numbrid tõusid 12% punkti.
Negatiivsed mõjud on Läti näitel järgmised. Majutavate välisturistide arv hakkas kiiresti vähenema, sest käibemaksu tõstmisel tõusid ka hinnad. Süvenes oht, et ebaseaduslik äri suureneb, sest ettevõtjad hakkavad maksude maksmist vältima. Antakse negatiivne signaal välisinvestoritele, kes tahaksid hotellisektorisse investeerida. Investeeringud hotellide renoveerimiseks ja laienemiseks vähenevad. See toob kaasa toodete ja teenuste kvaliteedi vähendamise. Riigi maksutulu langeb hotelli-, reisi-, ehitus- ja teistes sektorites.
Turismisektoris on Euroopas 4,5% töökohtadest. See on ka põhjus, miks on Euroopa Komisjon toetanud ettepanekuid vähendada majutusteenuste käibemaksumäära.
Praegu on mitmes riigis paljud majutusteenust osutavad ettevõtted sunnitud töötajate arvu vähendama, kuid pärast käibemaksumäära tõstmist võivad paljud ettevõtted tegevuse lõpetada. Eesti valitsus võib teha sama vea, mille tegid Läti ja Leedu valitsus käibemaksumäära tõstes.
Subsiidiumidega ei pea jätkama
Taavi Rõivas, peaminister:
OECD on olnud sedavõrd radikaalne, et on öelnud, et Eesti peaks kõik käibemaksuerisused ära kaotama.
Majutusettevõtted on harjunud, et pikka aega on maksumaksjad osa nende käibest subsideerinud. Plaanime teha kampaaniaid Eesti kui sihtkoha tutvustamiseks, maaturismi võimaluste tutvustamiseks ja seetõttu ma usun, et majutusettevõtted mõistavad, et Eesti ühiskond ei ole nii jõukas, et maksta erinevatele ettevõtlustele käibele peale.
Maksuerisus nii ideoloogiliselt kui sisuliselt on subsiidium. See, et selline subsiidium on varem olnud, ei tähenda, et see peaks nii jätkuma.
Hetkel kuum
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele